Üks pisikene lõiming kulub alati ära ja mis võiks lõimingu jaoks olla parem kui võõrkeele ja loodusõpetuse koostöö. Üks räägib sellest, mis ümbritsevas maailmas näha ja kuulda on ning teine räägib… täpselt samast asjast, ainult erinevas keeles. Seekord võtsime fookusesse linnud ja 6. klasside õpilased. Lindudega seonduvat sõnavara on vaja teada nii eesti kui inglise keeles, miks mitte need kaks asja kokku viia. Eesmärgiks oli õppida tavalisemate linnuliikide nimetused, linnu kehaosade nimetused ning olulisemaid fakte nende elupaikade ja -kommete kohta. Loodusõpetuses on lindude teemat üldisemalt käsitletud ka viiendas klassis, kus peamine rõhuasetus oli lindude kohastumistel eluks õhus. 6.klassis alustati lindudega metsateema juures. Rääkisime, millises metsatüübis mingid linnuliigid elavad, juttu oli nende elu-olust, toitumisharjumustest ning välimuse ja lauluhääle kirjeldamisest. Õpilased panid endale olulisema info kirja ning uurisid rühmatööna lisaks täpsemalt oma linnu kohta. Erilist rõhku sai pandud arvukate omadussõnade ja kirjelduste ülesmärkimisele, et õpilastel oleks hiljem esitlemisel kasutada suurem sõnavara. Seejärel tuli värvida linnu pilt ning alustada plakati valmistamisega. Kui eestikeelne info oli plakatile kantud, jätkus töö inglise keeles. Õpilased pidid abimaterjale kasutades leidma oma linnu nimetuse ja kehaosad inglise keeles. Seejärel tuli tavarühma õpilastel leida Internetist huvitavaid fakte oma linnu kohta. Süvarühmade õpilased pidid eestikeelse jutu veel inglise keelde tõlkima. Lõpuks järgnes plakatite esitlemine klassi ees. Kuna plakatid olid ilusad, huvitavad ja informatiivsed, siis riputasime need neljanda korruse koridori ka teistele õpilastele vaatamiseks, imetlemiseks ja neist õppimiseks välja. Selle lõimingu juures oli algul keeruline sobitada ajaliselt ja teemade poolest loodusõpetus ning inglise keele tava- ja süvarühmade töö. Ajaliselt ja loogiliselt sobis hästi kokku loodusõpetuse ja inglise keele tavarühmade teema, süvarühmadel olid käsil hoopis erinevad teemad, aga parima tahtmise korral on kõik võimalik.
Astrid, Kaire ja Eve
0 Comments
Inglise keele õppimine võib 3. klassis ju igapäevaselt olla lõbus, tore ja mänguline, kuid isegi see tekitab omamoodi rutiini. Rutiini murdmiseks ja õpitu kordamiseks proovisime inglise keele süvarühmadega tööd jaamades karusselli meetodil. Kuna meie klassiruumid asetsevad lähestikku, siis oli ainult loogiline lisada põnevust klassiruumide vahel liikumise näol. Peamine eesmärk oli korrata juba õpitud materjali. Lisaeesmärk oli harjutada koostööoskusi. Õpilased moodustasid kolmeliikmelised nummerdatud grupid ning hakkasid jaamade vahel liikuma. Jaamad olid punktid, kus õpilased pidid tegelema mingi ülesandega. Kaose ja paanika vältimiseks olid kõik jaamad samuti nummerdatud (iga rühm alustas enda numbrist) ning pärast teatud ajavahemikku (7 min) pidid kõik rühmad numbrilt järgmisesse jaama liikuma. Iga pausi ajal lahkus ruumist üks rühm ja teisest klassist tuli asemele uus. Kuna tegemist oli päris suure õpilaste hulgaga (45 õpilast), tuli ette valmistada 15 jaama. Alguses muretsesime, et ettevalmistusaeg võib minna pikaks, kuid õnneks saime uuesti kasutada mõningaid juba testitud materjale. Teistes ülesannetes õnnestus raskuskese nihutada õpilaste loovusele. Lõppkokkuvõttes saime sel korral hakkama suhteliselt väikese ajakuluga. Jaamades olevad ülesanded olid järgmised: 1. tahvelarvutites Quizlet spordisõnavara harjutamiseks; 2. sõnaraamatu kasutamine ja hääldusmärgid; 3. sõnavaramõistatuste lahendamine; 4. kirjaliku juhendi järgi pildi joonistamine; 5. rühmaga luuletuse kirjutamine kevadest; 6. Wordshake mäng; 7. häädussümbolites teksti ümber kirjutamine tavapärasesse inglise keelde; 8. üksteisele sõnade häälimine - spelling; 9. jutukese väljamõtlemine ja kirjapanek (Storycubes täringute abil); 10. toiduteemaline sõnasegadik tahvelarvutis; 11. valgel tahvlil joonistamine ja äraarvamine - Draw My Thing mäng; 12. kuulamisülesanne arvutis; 13. Kahoot! mäng aastat kordavat küsimustega; 14. Alias selle aasta sõnavara peale; 15. dialoogi mõtlemine ja õpetajale esitamine eri teemadel. Tempo oli kiire, aga õpilased said sellega väga hästi hakkama. Paistis, et nad ise olid ka rahul sellega, kui palju nad tegelikult nii lühikese ajavahemiku jooksul tehtud said. Tunni viimases osas mainiti siiski, et selline tempo ja tormamine hakkas väsitama, kuid ülesanded tehti vapralt lõpuni. Taolisi tunde on eelkõige suurepärane kasutada materjali korrates, kus lapsed on võimelised ise kiirelt ülesandeid lahendama ja vajavad vähem selgitusi-abistamist. Kindlasti arendab sellisel meetodil töötamine ka koostööoskust, enesekontrolli ja enesejuhtimist.
Liis, Meelika ja Eve Koos töötamine on tore. Uue info otsimine on tore. Plakatite tegemine on tore. Plakatite üksteisele esitlemine on tore. Sellest tulenevalt (ja arvestades tõsiasja, et millalgi elu jooksul tuleb jalgade tudisedes-värisedes-võdisedes seista suure seltskonna ees ning neile midagi asjalikku rääkida) saab kolme süvarühmatäie kolmandike koos (mini)konverentsi korraldamine ja seal (kerge kohmetusega) esinemine olla vaid kolmekordselt supertore. Lähtudes sellest loogikast tegime kahel korral kolmandate klasside süvarühmadega projektinädala, mis tipnes meie õpilaste pisikese konverentsiga. Alustasime projektinädala tutvustamise ja õpilaste väikestesse rühmadesse jagamisega. Iga rühm sai oma teema (esimesel korral lõbustuspargid üle maailma, teisel korral ohustatud loomad). Õpilased olid väga entusiastlikud. Info kogumise hõlbustamiseks said õpilased suunavad küsimused ning lingid veebilehtedele, kust infot otsida. Esimesed kaks tundi olid arvestatud info kogumiseks, kuigi enamus rühmi jõudis teise tunni lõpuks juba plakatiga alustada. Järgnevad kaks tundi olid planeeritud plakati tegemiseks ning oma esitluse harjutamiseks. Õpilased pidid ise otsustama tööjaotuse üle, jagama esitluse jaoks osad, harjutama oma esitlust ja parandama rühmakaaslaste vigu. Lõpuks saabus suur päev - kõik kolm rühma kogunesid ühte klassi ning hakkasid üksteisele esinema. Kuna kõikide rühmade teemad olid erinevad, oli kaasõpilastel huvitav esinejaid jälgida. Alguses muretsesime korra pärast ja kahtlesime, kas kolmandikud jaksavad 45 minutit järjest vaikselt üksteist kuulata. Õpilased pidasid tegelikult üllatavalt hästi vastu ning suhteliselt vähe tuli neile vaikselt olemist meelde tuletada. Ettekandele järgnes küsimustevoor, kus küsimusi esitasid kuulajad. Küsimusi tuli iga ettekande kohta 2-4, mõnikord rohkemgi. Seega sai kolmas klass inglise keeles küsimuste moodustamise üsna tihedalt läbi harjutada. Õpilastele selline projektinädal meeldis ning teisel korral tehes olid nad veelgi innukamad oma postreid tegema ja teistele esitlema. Esitlused muutusid pikemaks ning õpilased kõnelesid julgemalt ja ka selgemalt. Nad tundsid end oma teema ekspertidena.
Liis, Meelika ja Eve |