Üks pisikene lõiming kulub alati ära ja mis võiks lõimingu jaoks olla parem kui võõrkeele ja loodusõpetuse koostöö. Üks räägib sellest, mis ümbritsevas maailmas näha ja kuulda on ning teine räägib… täpselt samast asjast, ainult erinevas keeles. Seekord võtsime fookusesse linnud ja 6. klasside õpilased. Lindudega seonduvat sõnavara on vaja teada nii eesti kui inglise keeles, miks mitte need kaks asja kokku viia. Eesmärgiks oli õppida tavalisemate linnuliikide nimetused, linnu kehaosade nimetused ning olulisemaid fakte nende elupaikade ja -kommete kohta. Loodusõpetuses on lindude teemat üldisemalt käsitletud ka viiendas klassis, kus peamine rõhuasetus oli lindude kohastumistel eluks õhus. 6.klassis alustati lindudega metsateema juures. Rääkisime, millises metsatüübis mingid linnuliigid elavad, juttu oli nende elu-olust, toitumisharjumustest ning välimuse ja lauluhääle kirjeldamisest. Õpilased panid endale olulisema info kirja ning uurisid rühmatööna lisaks täpsemalt oma linnu kohta. Erilist rõhku sai pandud arvukate omadussõnade ja kirjelduste ülesmärkimisele, et õpilastel oleks hiljem esitlemisel kasutada suurem sõnavara. Seejärel tuli värvida linnu pilt ning alustada plakati valmistamisega. Kui eestikeelne info oli plakatile kantud, jätkus töö inglise keeles. Õpilased pidid abimaterjale kasutades leidma oma linnu nimetuse ja kehaosad inglise keeles. Seejärel tuli tavarühma õpilastel leida Internetist huvitavaid fakte oma linnu kohta. Süvarühmade õpilased pidid eestikeelse jutu veel inglise keelde tõlkima. Lõpuks järgnes plakatite esitlemine klassi ees. Kuna plakatid olid ilusad, huvitavad ja informatiivsed, siis riputasime need neljanda korruse koridori ka teistele õpilastele vaatamiseks, imetlemiseks ja neist õppimiseks välja. Selle lõimingu juures oli algul keeruline sobitada ajaliselt ja teemade poolest loodusõpetus ning inglise keele tava- ja süvarühmade töö. Ajaliselt ja loogiliselt sobis hästi kokku loodusõpetuse ja inglise keele tavarühmade teema, süvarühmadel olid käsil hoopis erinevad teemad, aga parima tahtmise korral on kõik võimalik.
Astrid, Kaire ja Eve
0 Comments
Inglise keele õppimine võib 3. klassis ju igapäevaselt olla lõbus, tore ja mänguline, kuid isegi see tekitab omamoodi rutiini. Rutiini murdmiseks ja õpitu kordamiseks proovisime inglise keele süvarühmadega tööd jaamades karusselli meetodil. Kuna meie klassiruumid asetsevad lähestikku, siis oli ainult loogiline lisada põnevust klassiruumide vahel liikumise näol. Peamine eesmärk oli korrata juba õpitud materjali. Lisaeesmärk oli harjutada koostööoskusi. Õpilased moodustasid kolmeliikmelised nummerdatud grupid ning hakkasid jaamade vahel liikuma. Jaamad olid punktid, kus õpilased pidid tegelema mingi ülesandega. Kaose ja paanika vältimiseks olid kõik jaamad samuti nummerdatud (iga rühm alustas enda numbrist) ning pärast teatud ajavahemikku (7 min) pidid kõik rühmad numbrilt järgmisesse jaama liikuma. Iga pausi ajal lahkus ruumist üks rühm ja teisest klassist tuli asemele uus. Kuna tegemist oli päris suure õpilaste hulgaga (45 õpilast), tuli ette valmistada 15 jaama. Alguses muretsesime, et ettevalmistusaeg võib minna pikaks, kuid õnneks saime uuesti kasutada mõningaid juba testitud materjale. Teistes ülesannetes õnnestus raskuskese nihutada õpilaste loovusele. Lõppkokkuvõttes saime sel korral hakkama suhteliselt väikese ajakuluga. Jaamades olevad ülesanded olid järgmised: 1. tahvelarvutites Quizlet spordisõnavara harjutamiseks; 2. sõnaraamatu kasutamine ja hääldusmärgid; 3. sõnavaramõistatuste lahendamine; 4. kirjaliku juhendi järgi pildi joonistamine; 5. rühmaga luuletuse kirjutamine kevadest; 6. Wordshake mäng; 7. häädussümbolites teksti ümber kirjutamine tavapärasesse inglise keelde; 8. üksteisele sõnade häälimine - spelling; 9. jutukese väljamõtlemine ja kirjapanek (Storycubes täringute abil); 10. toiduteemaline sõnasegadik tahvelarvutis; 11. valgel tahvlil joonistamine ja äraarvamine - Draw My Thing mäng; 12. kuulamisülesanne arvutis; 13. Kahoot! mäng aastat kordavat küsimustega; 14. Alias selle aasta sõnavara peale; 15. dialoogi mõtlemine ja õpetajale esitamine eri teemadel. Tempo oli kiire, aga õpilased said sellega väga hästi hakkama. Paistis, et nad ise olid ka rahul sellega, kui palju nad tegelikult nii lühikese ajavahemiku jooksul tehtud said. Tunni viimases osas mainiti siiski, et selline tempo ja tormamine hakkas väsitama, kuid ülesanded tehti vapralt lõpuni. Taolisi tunde on eelkõige suurepärane kasutada materjali korrates, kus lapsed on võimelised ise kiirelt ülesandeid lahendama ja vajavad vähem selgitusi-abistamist. Kindlasti arendab sellisel meetodil töötamine ka koostööoskust, enesekontrolli ja enesejuhtimist.
Liis, Meelika ja Eve Koos töötamine on tore. Uue info otsimine on tore. Plakatite tegemine on tore. Plakatite üksteisele esitlemine on tore. Sellest tulenevalt (ja arvestades tõsiasja, et millalgi elu jooksul tuleb jalgade tudisedes-värisedes-võdisedes seista suure seltskonna ees ning neile midagi asjalikku rääkida) saab kolme süvarühmatäie kolmandike koos (mini)konverentsi korraldamine ja seal (kerge kohmetusega) esinemine olla vaid kolmekordselt supertore. Lähtudes sellest loogikast tegime kahel korral kolmandate klasside süvarühmadega projektinädala, mis tipnes meie õpilaste pisikese konverentsiga. Alustasime projektinädala tutvustamise ja õpilaste väikestesse rühmadesse jagamisega. Iga rühm sai oma teema (esimesel korral lõbustuspargid üle maailma, teisel korral ohustatud loomad). Õpilased olid väga entusiastlikud. Info kogumise hõlbustamiseks said õpilased suunavad küsimused ning lingid veebilehtedele, kust infot otsida. Esimesed kaks tundi olid arvestatud info kogumiseks, kuigi enamus rühmi jõudis teise tunni lõpuks juba plakatiga alustada. Järgnevad kaks tundi olid planeeritud plakati tegemiseks ning oma esitluse harjutamiseks. Õpilased pidid ise otsustama tööjaotuse üle, jagama esitluse jaoks osad, harjutama oma esitlust ja parandama rühmakaaslaste vigu. Lõpuks saabus suur päev - kõik kolm rühma kogunesid ühte klassi ning hakkasid üksteisele esinema. Kuna kõikide rühmade teemad olid erinevad, oli kaasõpilastel huvitav esinejaid jälgida. Alguses muretsesime korra pärast ja kahtlesime, kas kolmandikud jaksavad 45 minutit järjest vaikselt üksteist kuulata. Õpilased pidasid tegelikult üllatavalt hästi vastu ning suhteliselt vähe tuli neile vaikselt olemist meelde tuletada. Ettekandele järgnes küsimustevoor, kus küsimusi esitasid kuulajad. Küsimusi tuli iga ettekande kohta 2-4, mõnikord rohkemgi. Seega sai kolmas klass inglise keeles küsimuste moodustamise üsna tihedalt läbi harjutada. Õpilastele selline projektinädal meeldis ning teisel korral tehes olid nad veelgi innukamad oma postreid tegema ja teistele esitlema. Esitlused muutusid pikemaks ning õpilased kõnelesid julgemalt ja ka selgemalt. Nad tundsid end oma teema ekspertidena.
Liis, Meelika ja Eve Kevad on käes, päike paistab ning reisijate hordid on valmis kohe-kohe üle ilma laiali sööstma. Seepärast harjutasime 3. klassiga linnasõnavara ja tee juhatamist. Võimalik, et neil läheb seda peatselt vaja. Eesmärgiks oli
Esmalt tutvusime klassis uue sõnavaraga ning harjutasime seda õpiku ning lisamaterjalide abiga. Õpilased joonistasid kodus ise linnaplaani ning kirjutasid juurde hoonete ja kohtade nimetused. Järgmises tunnis harjutasime lihtsamaid väljendeid tee juhatamiseks, õpilased leidsid seinale näidatud linnakaardilt suuliselt kätte juhatatud kohad. Seejärel panime kirja väljendid, mida nad ise teed juhatades kasutada saaksid. Paarides harjutati suuliselt oma kaardi peal tee juhatamist. Lõpuks pidid õpilased välja valima ja vihikusse kirja panema juhised oma kaardil alguspunktist lõpp-punkti minekuks. Need juhised salvestasid õpilased kodus Vocaroo abil ning saatsid helifaili mulle. Need, kes mingil põhjusel ei saanud teksti kodus salvestada, said seda teha koolis minu telefoni kasutades. Helifaili tegemise eesmärk oli võimaldada õpilastel kuulata oma teksti ning märgata ja parandada oma vigu kuni nad esitusega rahule jäid. Lõpuks näitasime pildistatud linnakaarte projektoriga tahvlile, õpilased käisid oma kaarte tutvustamas ning rääkisid, millised kohad kaartidel on. Seejärel kuulasime helifaile teejuhatusega ning üritasime aru saada, kuhu meid juhatatakse. Õpilased olid sellisel viisil oma tööde näitamisest innustunud ning kuulasid teejuhatusi väga tähelepanelikult. Palju elevust tekitas enda ja teiste hääle kuulmine lindistuselt. Mõnel juhul oli õpilaste jaoks raske kaardi lugemine ja ette kujutamine, kuidas nad kaardil liikudes paiknevad, kuhu jääb pärast kõrvaltänavasse pööramist parem või vasak pool. Eve 2014. aasta kevadel oli meie kooli 5. ja 7. klasside matemaatikatundides võimalik uutmoodi õppida tõenäosust, statistikat ja andmete kasutamist. Katsetati Wolframi Mathematica tarkvara.
Uue õppekäsitluse aluseks on haridusvisionäär Conrad Wolframi arvutipõhise matemaatika kontseptsioon http://computerbasedmath.org/, mis tõstab esiplaanile probleemide üle mõtlemise ning jätab matemaatiliste protseduuride sooritamise arvutitele. Tänapäeva digimaailma võimalusi kasutades võidetakse aega mõtlemise arendamiseks. Kogu õppeprotsess toimub arvuti ja internetikeskkonna vahendusel. Esmaste katsetuste põhjal selgus, et tarkvara vajab täiendusi ning 2016. aasta kevadel oli taas võimalus katsetada statistika õpetamist arvutiklassis. Sellel korral olid „pilootideks“ 7. klasside õpilased. Läbi töötasime moodulid „Kas ma olen normaalne?“, „Kui õnnelikud on inimesed minu kodumaal?“ ja „Kas tüdrukud on matemaatikas osavamad kui poisid?“. Meie, õpetajate, lootus oli tekitada õpilastes huvi matemaatika õppimise vastu ning näidata, et matemaatika on elus vajalik. Paraku ei jaganud õpilased õpetajate vaimustust. Esialgu tekkis lastel küsimus, miks me üldse neid ülesandeid lahendame, sest need ei ole ju matemaatikaga kuidagi seotud? Suurem osa õpilastest harjus uue olukorraga ning lahendas põhjalikult ülesandeid, kuid oli neid, kes arvasid, et tegemist on ajaraiskamisega. Arvutiklassis läbi viidud tundide käigus selgus, et laste arvutikasutamise oskus on nõrk. Kindlasti vajab harjutamist iseseisev materjaliga töötamine. Esimeses moodulis näitasime lastele põhjalikult ette, kuidas ülesandeid lahendada ning võtsime koos läbi statistika põhimõisted. Teistes moodulites püüdsime suunata õpilasi iseseisvalt ülesandeid lahendama. Kuigi ette olid antud täpsed juhised, mida jälgida ja milliseid lahenduskäike oodati, ei suutnud õpilased iseseisva tööga hakkama saada ning vajasid õpetajate julgustust ja abi. Wolfram programm ongi üles ehitatud sellisel põhimõttel, et õpilased töötaksid iseseisvalt materjali läbi, järgiksid ette antud juhiseid, oskaksid juba omandatud materjali kasutada ning vajalikku infot internetist otsida. Kindlasti oleks nii õpetajatel kui ka õpilastel huvitav edaspidigi statistikat programmiga Wolfram õppida. Selleks oleks aga vajalik, et mõlemas arvutiklassis oleks olemas õpetajal oma arvuti ning ekraan, kuhu ülesannete vastuseid kuvada. Wolfram programmi hea omadus on see, et õpetaja saab jälgida õpilaste tööd ning kõikide õpilaste lahendused esitatakse ühtse andmekogumina, mis annab võimaluse analüüsida erinevaid ülesannete lahenduskäike. Hetkel pidime aga liikuma ühest klassist teise, mis raiskas tunni aega ja oli tülikas nii õpilastele kui ka õpetajatele. Loodame, et edaspidi täiendatakse veel Wolfram programmi. Kuna tasemetööd viiakse läbi arvuti vahendusel ja ka lõpueksam võib toimuda arvuti vahendusel, siis on Wolfram hea võimalus harjutada ülesannete lahendamist teistsuguses keskkonnas. Matemaatikud Lembi, Reene, Õnne ja Ülle Eesti keeled istusid kooliaasta lõpus ja mõtlesid, mis me digimaailmas teinud oleme. Ja loomulikult sähvisid vahele uued mõtted.
Oleme õppeaasta jooksul püüdnud kasutada digivahendeid õppetöös eesmärgipäraselt nii palju kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Meie jaoks on olnud põnev jälgida, mida õpilased teevad, kuidas arenevad. Digipädevuse arendamine on olnud järjepädev, oleme väga rahul ja tänulikud kõikidele, kellega koostööd oleme teinud. Järgmisel aastal tahame... Olla järjepidevamad, seda nii õpilaste kui ka õpetajate osas. Teha II kooliastmes taas tihedamat koostööd loodusainetega. Arendada kommenteerimise, st tagasisidestamise oskust. Välguna taevast tabas meid sähvatus, mis seotud õpilaste õpiveebidega. Oleme nende üle uhked, aga teeme ettepaneku lisada uus alajaotus, mis kajastab õppekäike, seal kogetut-õpitut. Nii on lapsel võimalik seostada õppekäik ja tavaline klassikaline koolitund. Ja nii on õpetajal hõlbus jälgida, kas tema planeeritud eesmärk on täidetud. Kristiina, Kristel, Eveli Eriti suvised ilmad, mis kuidagi klassis õppimist ei soosinud, mängisid veidi ümber ka planeeritud pingutust nõudva ülesande. Selleks, et umbne ja palav klassiruum lapsi päris ära ei küpsetaks, otsustasin teemale veidi teistmoodi läheneda/teemat teistmoodi käsitleda, kui see algselt plaanis oli. Tööle püstitatud eesmärgid/oodatavad õpitulemused: Õpilane
Pädevused, mida töö käigus arendati: 1) digipädevus, 2) kultuuri- ja väärtuspädevus; 3) õpipädevus; 4) suhtluspädevus; 5) ettevõtlikkuspädevus Loosiga kokkupandud rühmas tuli kõigepealt panna paika tegevuskava: mida peab tegema selleks, et ülesanne õnnestuks ja õigeks ajaks valmis saaks? Seejuures pidid kõik rühmaliikmed rakendust leidma. Seejärel tuli otsida infot jällegi loosiga saadud isiku kohta, kõik eranditult tähtsad ja edukad maadeavastajad: Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Fernao de Magalhaes ja Americo Vespucci. Kolmanda tunni lõpuks pidi valmis saama rühmatöö väljund, milleks seekord oli video. Kõik tiimid ei saanud kohe alguses nii hästi tööle nagu plaanitud või oleks vaja olnud, seetõttu pikenes planeeritud tööaeg ühe koolitunni võrra. Valmis sai neli videot. Neljandas tunnis vaatasime ühiselt videod üle ning arutasime nende tugevuste-nõrkuste üle. Seejärel andsid kõik rühmad kirjalikku tagasisidet selle kohta, kuidas nende endi arvates rühmatöö toimis, mida keegi ülesande juures tegi ning mida tulevikus teisiti teha. Õpilased panid ka oma rühmakaaslastele hindeid. Saadud info põhjal võib öelda, et õpilased on väga ausad ning oskavad väga hästi ise kitsaskohad välja tuua. Edaspidi tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, et kõik rühmaliikmed võrdselt rakendust leiaks. Mulle kui õpetajale andis PNÜ võimaluse õpilasi uue nurga alt näha ja tundma õppida ning oli järjekordne tõestus sellest, kui andekad lapsed on. Jane
Teeme filmi meie koolist
1. Osalejad: Aljona Maalmann, Meelis Sulg ja 5 klassi õpilased 2. Teema "Minu kool" 3. Töökäik: Sõnavara kooli teemal, teksti koostamine, video tegemine nutiseadmetega ja filmi koostamine. 4. Filmi sisu: tutvumine, kooli kirjeldamine, päeva tunniplaan, mis kabinetid ja kus asuvad, puhketsooni kirjeldus, ühe kabineti kirjeldus, lemmikaine, mis on koolikotis ja pinalis 5. Protsess: - sõnavara, väljendide ja lausede koostamine ja õppimine; - teksti lugemine teema põhjal - jagamine gruppideks - oma kooli kohta teksti koostamine - rollide jagamine - video tegemine - arvutiklassis filmi kokku panemine - valmis filmi vaatamine ja arutlemine (tugevad ja nõrgad küljed) - töö koos hindamine 6. Õppimise eesmärk: - grupi koostöö - antud teemal kõnekeele oskuse arendamine - filmi tegemine: töö nutiseadmetega ja arvutiga Tulemused: 1. Kõik õpilased tulid antud tööga toime nii kõnekeele kasutamisega kui ka filmi tegemisega 2. Töökäigus tekkisid mõned koostöö probleemid, kuid leidsime töökäigus lahendused ja lõpptulemus oli hea, töö sai tehtud 3. Pärast video valmimist toimus õpilastega tehtud töö analüüs. Kõnekeeles ilmnesid mõnedel õpilastel keele grammatilisi vigu, kuid filmi vaatamisel lapsed ise kuulsid ja parandasid oma vead 4. Video tegemisel olid ka mõned murelikud kohad, kuid õpilased õppisid sellest ja pööravad tähelepanu järgmise töö käigus 5. Kõik õpilased said positiivse hinnangu Aljona ja Meelis Kirjandusõpetajad vaatasid jaanuarikuus avatud silmadega ringi ja otsisid väljakutseid. Väljakutseks sai meeldiva ja kasuliku ühendamine: võtsime ette rünnaku õpiveebidele, et II kooliastme kõik õpilased tunneksid end seal liikudes kindlamalt ja õpetajatenagi saaksime kindlust seal toimetada. See oli meie esmane, kuid varjatud eesmärk. Ainealaselt tegelesime loovkirjutamisega. Tutvusime kirjandustunnis haikunimelise Jaapani luuležanriga ning iga õpilane sai haikude kirjutamisel kätt proovida. Kõik 4.-6. klassi õpilased kirjutasid teemal "Hommik" mitu luuletust ning enda sisetunde, heade klassikaaslaste ja õpetaja abil valisid välja oma lemmiku. Kirjutamiseks-valimiseks kulus üks kirjandustund. Seejärel oli kord kunstitunni käes. Õpilased püüdsid sõna ja pildi kokku sobitada. Tehnika, millega luuletusele läheneti, oli õpilase vaba valik. Enamik õpilastest kasutasid viltpliiatseid või pliiatseid, kuid oli ka ootamatuid lahendusi. Mõnel klassil õnnestus haiku pildile püüda ühe tunniga, mõnel klassil kulus selleks rohkem tunde. Kui tööd valmis, suundusime arvutiklassi, kus õpilase ülesanne oli 1) oma tööd pildistada, 2) lisada pilt õpiveebi sissekandele, 3) anda tööle lühike tekstiline kaastekst. Hulk õpilasi said ülesandega edukalt hakkama, kuid oli neid, kelle jaoks foto ühest vahendist teise (telefonist lauaarvutisse või tahvelarvutist lauaarvutisse) transportimine oli väga keeruline. See väljendus ka õpiveebi jäetud kommentaarides. Õpiveebis toimetamisele kulus tund. Seitse klassitäit õpilasi kirjutas ja joonistas haikusid mitte juhuslikult, vaid veel ühe väikese tagamõttega: nimelt toimus ülemaailmne konkurss "14. maailma laste haiku konkurss" (vt lähemalt Eesti-poolse korraldaja MoshiMoshi kodulehelt). Kuna töid kogunes tõeliselt palju, valisid õpetajad viimasel hetkel väikese osa neist saatmiseks (vt videost, millised tööd ümbrikku sattusid). Kas saime, mida tahtsime ehk eesmärkide täitmisest... Jah! Kuna osa töödest sattus 1662 töö hulgas konkursile ja eeldatavasti neid ei tagastata, siis on näha õpiveebi kasulikkus: õpilasele jääb pilt ja kogemus digitaalsena alles. Lisaks teavad kõik 4.-6. klassi õpilased, mis on haiku, neil kõigil on kogemus loo illustreerimisest. Õpetajad õppisid ka: väga kiiresti ja sujuvalt saab koos planeerida ja plaan ellu viia, õpiveebi kasutamisest tekkiv peavalu kaob, kui tund lõppeb, töö tehtud ja järgmisel korral samasuguse operatsiooniga hõlpsalt hakkama saadakse. Kristiina, Kristel, Eveli, Karin ja Reet 9. klassi ajalootunnis käsitlemise teemat "Külm sõda, selle avaldusmisvormid". Teema on neile kauge ja võõras, aga kuna praeguses maailmapoliitikas räägitakse palju uuest külmast sõjast, siis on teemat hea siduda möödunu ja tänapäevaga.
Teema näitlikustamiseks andsin õpilastele ülesanded leida Internetist kõikvõimalikke näiteid, kas siis võidurelvastumise, vastasseisu kohta Euroopas või võitlusest ülemvõimu pärast maailmas kõikvõimalikes avaldumisvormides. Teemad seletasin varem lahti ja lisaks tutvusid õpilased digiõpiku vastavate osadega. Nimelt said 9. kl õpilased kasutada ajalooõpikuna digiõpikut, kuna paberkandjal õpiku ilmumine hilines. Kindlasti pidid leitud näidetele eelnema ja/või järgnema õpilaste eneste kommentaarid ja seletused. Ülesanne oli antud paaristööna. Oli endalgi huvitav teada, milliseid näiteid õpilased leiavad: need olid mitmekülgsed ja huvitavad. Mõned nendest: * õpilased leidsid YouTube`ist videod Nõukogude vägede sissetungist Afganistani, Hruštšovi esinemisest ÜRO Peaassambleel, Berliini müürist, tuumarakettidest; PP esitlused: Berliini müür arvudes, külma sõja suuremad kriisid - Korea sõda, Kuuba raketikriis, Lähis-Ida kriisikolle, Vietnami sõda, Moskva ja Los Angelese olümpiamängude boikoteerimisest ( minu enda Koolielu kodulehele salvestatud pealkirja all "Külm sõda spordis". Hea on teada, et seda läheb ikka vaja!). Kui kõik leitud näited olid läbi vaadatud, tegime kokkuvõtted: hinnangud leitud näidetele ja kuidas need iseloomustasid külma sõja perioodi, missugused 1950.-70. aastate külma sõja tunnused avalduvad praeguses maailmas, kas uut külma sõda on võimalik ära hoida, kas "külm sõda" võib üle kasvada "kuumaks sõjaks"? Kokkuvõte tundidest ( kokku 3 tundi): kindlasti said nad paremini aru maailmas toimuvast, nii möödanikus kui tänapäeval, paranes paaristöö tegemise oskus ning vastutus iseseisva töö tegemise eest, lisaks paranesid teadmised maailma geograafiast ( kriisikolded). Anneli Oja |