Kevad on käes, päike paistab ning reisijate hordid on valmis kohe-kohe üle ilma laiali sööstma. Seepärast harjutasime 3. klassiga linnasõnavara ja tee juhatamist. Võimalik, et neil läheb seda peatselt vaja. Eesmärgiks oli
Esmalt tutvusime klassis uue sõnavaraga ning harjutasime seda õpiku ning lisamaterjalide abiga. Õpilased joonistasid kodus ise linnaplaani ning kirjutasid juurde hoonete ja kohtade nimetused. Järgmises tunnis harjutasime lihtsamaid väljendeid tee juhatamiseks, õpilased leidsid seinale näidatud linnakaardilt suuliselt kätte juhatatud kohad. Seejärel panime kirja väljendid, mida nad ise teed juhatades kasutada saaksid. Paarides harjutati suuliselt oma kaardi peal tee juhatamist. Lõpuks pidid õpilased välja valima ja vihikusse kirja panema juhised oma kaardil alguspunktist lõpp-punkti minekuks. Need juhised salvestasid õpilased kodus Vocaroo abil ning saatsid helifaili mulle. Need, kes mingil põhjusel ei saanud teksti kodus salvestada, said seda teha koolis minu telefoni kasutades. Helifaili tegemise eesmärk oli võimaldada õpilastel kuulata oma teksti ning märgata ja parandada oma vigu kuni nad esitusega rahule jäid. Lõpuks näitasime pildistatud linnakaarte projektoriga tahvlile, õpilased käisid oma kaarte tutvustamas ning rääkisid, millised kohad kaartidel on. Seejärel kuulasime helifaile teejuhatusega ning üritasime aru saada, kuhu meid juhatatakse. Õpilased olid sellisel viisil oma tööde näitamisest innustunud ning kuulasid teejuhatusi väga tähelepanelikult. Palju elevust tekitas enda ja teiste hääle kuulmine lindistuselt. Mõnel juhul oli õpilaste jaoks raske kaardi lugemine ja ette kujutamine, kuidas nad kaardil liikudes paiknevad, kuhu jääb pärast kõrvaltänavasse pööramist parem või vasak pool. Eve
0 Comments
2014. aasta kevadel oli meie kooli 5. ja 7. klasside matemaatikatundides võimalik uutmoodi õppida tõenäosust, statistikat ja andmete kasutamist. Katsetati Wolframi Mathematica tarkvara.
Uue õppekäsitluse aluseks on haridusvisionäär Conrad Wolframi arvutipõhise matemaatika kontseptsioon http://computerbasedmath.org/, mis tõstab esiplaanile probleemide üle mõtlemise ning jätab matemaatiliste protseduuride sooritamise arvutitele. Tänapäeva digimaailma võimalusi kasutades võidetakse aega mõtlemise arendamiseks. Kogu õppeprotsess toimub arvuti ja internetikeskkonna vahendusel. Esmaste katsetuste põhjal selgus, et tarkvara vajab täiendusi ning 2016. aasta kevadel oli taas võimalus katsetada statistika õpetamist arvutiklassis. Sellel korral olid „pilootideks“ 7. klasside õpilased. Läbi töötasime moodulid „Kas ma olen normaalne?“, „Kui õnnelikud on inimesed minu kodumaal?“ ja „Kas tüdrukud on matemaatikas osavamad kui poisid?“. Meie, õpetajate, lootus oli tekitada õpilastes huvi matemaatika õppimise vastu ning näidata, et matemaatika on elus vajalik. Paraku ei jaganud õpilased õpetajate vaimustust. Esialgu tekkis lastel küsimus, miks me üldse neid ülesandeid lahendame, sest need ei ole ju matemaatikaga kuidagi seotud? Suurem osa õpilastest harjus uue olukorraga ning lahendas põhjalikult ülesandeid, kuid oli neid, kes arvasid, et tegemist on ajaraiskamisega. Arvutiklassis läbi viidud tundide käigus selgus, et laste arvutikasutamise oskus on nõrk. Kindlasti vajab harjutamist iseseisev materjaliga töötamine. Esimeses moodulis näitasime lastele põhjalikult ette, kuidas ülesandeid lahendada ning võtsime koos läbi statistika põhimõisted. Teistes moodulites püüdsime suunata õpilasi iseseisvalt ülesandeid lahendama. Kuigi ette olid antud täpsed juhised, mida jälgida ja milliseid lahenduskäike oodati, ei suutnud õpilased iseseisva tööga hakkama saada ning vajasid õpetajate julgustust ja abi. Wolfram programm ongi üles ehitatud sellisel põhimõttel, et õpilased töötaksid iseseisvalt materjali läbi, järgiksid ette antud juhiseid, oskaksid juba omandatud materjali kasutada ning vajalikku infot internetist otsida. Kindlasti oleks nii õpetajatel kui ka õpilastel huvitav edaspidigi statistikat programmiga Wolfram õppida. Selleks oleks aga vajalik, et mõlemas arvutiklassis oleks olemas õpetajal oma arvuti ning ekraan, kuhu ülesannete vastuseid kuvada. Wolfram programmi hea omadus on see, et õpetaja saab jälgida õpilaste tööd ning kõikide õpilaste lahendused esitatakse ühtse andmekogumina, mis annab võimaluse analüüsida erinevaid ülesannete lahenduskäike. Hetkel pidime aga liikuma ühest klassist teise, mis raiskas tunni aega ja oli tülikas nii õpilastele kui ka õpetajatele. Loodame, et edaspidi täiendatakse veel Wolfram programmi. Kuna tasemetööd viiakse läbi arvuti vahendusel ja ka lõpueksam võib toimuda arvuti vahendusel, siis on Wolfram hea võimalus harjutada ülesannete lahendamist teistsuguses keskkonnas. Matemaatikud Lembi, Reene, Õnne ja Ülle Eesti keeled istusid kooliaasta lõpus ja mõtlesid, mis me digimaailmas teinud oleme. Ja loomulikult sähvisid vahele uued mõtted.
Oleme õppeaasta jooksul püüdnud kasutada digivahendeid õppetöös eesmärgipäraselt nii palju kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Meie jaoks on olnud põnev jälgida, mida õpilased teevad, kuidas arenevad. Digipädevuse arendamine on olnud järjepädev, oleme väga rahul ja tänulikud kõikidele, kellega koostööd oleme teinud. Järgmisel aastal tahame... Olla järjepidevamad, seda nii õpilaste kui ka õpetajate osas. Teha II kooliastmes taas tihedamat koostööd loodusainetega. Arendada kommenteerimise, st tagasisidestamise oskust. Välguna taevast tabas meid sähvatus, mis seotud õpilaste õpiveebidega. Oleme nende üle uhked, aga teeme ettepaneku lisada uus alajaotus, mis kajastab õppekäike, seal kogetut-õpitut. Nii on lapsel võimalik seostada õppekäik ja tavaline klassikaline koolitund. Ja nii on õpetajal hõlbus jälgida, kas tema planeeritud eesmärk on täidetud. Kristiina, Kristel, Eveli Eriti suvised ilmad, mis kuidagi klassis õppimist ei soosinud, mängisid veidi ümber ka planeeritud pingutust nõudva ülesande. Selleks, et umbne ja palav klassiruum lapsi päris ära ei küpsetaks, otsustasin teemale veidi teistmoodi läheneda/teemat teistmoodi käsitleda, kui see algselt plaanis oli. Tööle püstitatud eesmärgid/oodatavad õpitulemused: Õpilane
Pädevused, mida töö käigus arendati: 1) digipädevus, 2) kultuuri- ja väärtuspädevus; 3) õpipädevus; 4) suhtluspädevus; 5) ettevõtlikkuspädevus Loosiga kokkupandud rühmas tuli kõigepealt panna paika tegevuskava: mida peab tegema selleks, et ülesanne õnnestuks ja õigeks ajaks valmis saaks? Seejuures pidid kõik rühmaliikmed rakendust leidma. Seejärel tuli otsida infot jällegi loosiga saadud isiku kohta, kõik eranditult tähtsad ja edukad maadeavastajad: Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Fernao de Magalhaes ja Americo Vespucci. Kolmanda tunni lõpuks pidi valmis saama rühmatöö väljund, milleks seekord oli video. Kõik tiimid ei saanud kohe alguses nii hästi tööle nagu plaanitud või oleks vaja olnud, seetõttu pikenes planeeritud tööaeg ühe koolitunni võrra. Valmis sai neli videot. Neljandas tunnis vaatasime ühiselt videod üle ning arutasime nende tugevuste-nõrkuste üle. Seejärel andsid kõik rühmad kirjalikku tagasisidet selle kohta, kuidas nende endi arvates rühmatöö toimis, mida keegi ülesande juures tegi ning mida tulevikus teisiti teha. Õpilased panid ka oma rühmakaaslastele hindeid. Saadud info põhjal võib öelda, et õpilased on väga ausad ning oskavad väga hästi ise kitsaskohad välja tuua. Edaspidi tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, et kõik rühmaliikmed võrdselt rakendust leiaks. Mulle kui õpetajale andis PNÜ võimaluse õpilasi uue nurga alt näha ja tundma õppida ning oli järjekordne tõestus sellest, kui andekad lapsed on. Jane
Teeme filmi meie koolist
1. Osalejad: Aljona Maalmann, Meelis Sulg ja 5 klassi õpilased 2. Teema "Minu kool" 3. Töökäik: Sõnavara kooli teemal, teksti koostamine, video tegemine nutiseadmetega ja filmi koostamine. 4. Filmi sisu: tutvumine, kooli kirjeldamine, päeva tunniplaan, mis kabinetid ja kus asuvad, puhketsooni kirjeldus, ühe kabineti kirjeldus, lemmikaine, mis on koolikotis ja pinalis 5. Protsess: - sõnavara, väljendide ja lausede koostamine ja õppimine; - teksti lugemine teema põhjal - jagamine gruppideks - oma kooli kohta teksti koostamine - rollide jagamine - video tegemine - arvutiklassis filmi kokku panemine - valmis filmi vaatamine ja arutlemine (tugevad ja nõrgad küljed) - töö koos hindamine 6. Õppimise eesmärk: - grupi koostöö - antud teemal kõnekeele oskuse arendamine - filmi tegemine: töö nutiseadmetega ja arvutiga Tulemused: 1. Kõik õpilased tulid antud tööga toime nii kõnekeele kasutamisega kui ka filmi tegemisega 2. Töökäigus tekkisid mõned koostöö probleemid, kuid leidsime töökäigus lahendused ja lõpptulemus oli hea, töö sai tehtud 3. Pärast video valmimist toimus õpilastega tehtud töö analüüs. Kõnekeeles ilmnesid mõnedel õpilastel keele grammatilisi vigu, kuid filmi vaatamisel lapsed ise kuulsid ja parandasid oma vead 4. Video tegemisel olid ka mõned murelikud kohad, kuid õpilased õppisid sellest ja pööravad tähelepanu järgmise töö käigus 5. Kõik õpilased said positiivse hinnangu Aljona ja Meelis |