7.a klass on alati oma toimekusega silma paistnud. Miks siis mitte panna inglise keele rühma õpilased „ümberpööratud“ rolli ehk õpetajaks. Idee saime oma õpikust Step by Step 5. IV peatüki teema oli just geograafia ning sellepärast saigi esitluse eesmärgiks olla õpilaste jaoks ideaalne geograafia õpetaja, kes õpetab oma õpilastele Ameerika Ühendriike loodusgeograafia seisukohast. Teine oluline eesmärk oli saada kogemus õpetajaks olemisest, kui palju tegelikult õpetaja peab ette valmistama ühe uue teema käsitlemiseks, kuidas seda õpilastele esitleda ning kuidas materjali kinnistada. Tööülesanded jagasime kolme rühma: esimene rühm olid reaalsed geograafiaõpetajad, kes vabalt valisid esitlusprogrammi (PowerPoint, Prezi,Google presentation), milles koostasid ettekande tutvustamaks Ameerika Ühendriikide loodust. Teine rühm valmistas Kahoot-is kinnistusmaterjali USA-st ning kolmas töörühm koostas teemakohase ristsõna, mis on mõeldud kevadel läbitud teemade kordamiseks (peagi sisestame Crossword’i keskkonda). Igal õpilasõpetajal oli teema esitlemiseks aeg limiteeritud (max 10 min), mis nõudiski põhjalikku läbimõtlemist, mida ja kuidas õpilastele rääkida. Esitluses tuli omavahel siduda 16 kavapunkti ning põgusalt kirjeldada Ameerika ajaloolist tagatausta ning lisada üks huvitav või naljakas fakt Ameerikast, mis kindlasti köidaks õpilaste tähelepanu. Teema käsitlus oli seotud küsimuste moodustamisega, eessõnade kasutamisega, objekti kirjeldamisega kaardil. Ja nii saidki kokku kolm õppeainelist sõpra ajalugu, geograafia ja inglise keel. See õpilugu oli esimest korda proovimisel ning kindlasti edasiarendatav.
Õpilaste endi kogemused: Kädi: mulle ei meeldinud olla geograafia õpetaja. Ma olen liiga laisk, et olla õpetaja. Aga kogemus oli lahe. Kui ma oleksin õpetaja, siis ma ei oleks selline õpetaja, nagu ma tahvli ees olin, ma pingutaksin rohkem. Tahvli ees olles olin ma väga närvis, sest nii paljud inimesed vaatasid mind ning see oli imelik. Kui minust saakski õpetaja, siis eesti keele õpetaja. Inglise keeles oli raske esitlust teha. Kõik need kohanimed tuleb õigesti hääldada, eessõnad õigesse kohta panna jne. Üldiselt oli kogemus hea, sest ma sain tunda, mida peab õpetaja tundma, kui me temalt palju küsimusi küsime ning kui palju õpetajad vaeva näevad, et tundi teha. Peeter: Minu arust on õpetajaks olemine hirmus, kuna õpetajat jälgivad kümned silmapaarid, ja kui õpetaja eksib, on vastutus õpetaja õlul. Kui mina olin inglise keeles nii-öelda ideaalne geograafiaõpetaja, olin ma väga närvis. Elusana ma sealt klassi eest tagasi tulin, aga hirmus oli. Kui ma sain tagasi oma kohale, oleks just kui kivi südamelt langenud ja olin õnnelik, et saan rahulikult klassipingis istuda ja kuulata, kuidas õpetaja meile tarkusi jagab. Henri: minu jaoks oli kogemus küll hea, aga raske. Presentatsiooni peale kulutasin mitmeid tunde, et teha seda paremaks ja paremaks. Esitledes tuli sisse vigu ja apse, aga läks hästi. Ma ei tahaks olla õpetaja, sest näen igapäev kui palju koolivälist tööd tuleb teha. Nagu juba alguses öeldud tuli kogemus kasuks, aga see nõudis palju tööd. Hinde saamisel tundsin kergendust ja rõõmu, kogu töö oli seda väärt. Ott Lehiste: Minu arust oli väga raske olla õpetaja. Oli nii palju asju vaja pähe õppida ja ka osata paljudele küsimustele vastata. Ka ettekannet oli raske koostada, kuna materjali ja infot oli palju. See oli huvitav kogemus, kuid ma ei näe ennast tulevikus õpetajana. See oleks minu jaoks arvatavasti liiga stressirohke. Ja tänu sellele kogemusele on mul rohkem austust õpetajale. Steven: õudne. Enne 10-minutiölist esitlust nii palju otsinguid ja tööd. Mis juhtub aga siis, kui on vaja täita 45 minutit?!klassi ees olles olin närvis ja kartsin, et kõik läheb sassi. Õpetaja töö on kohutavalt raske. Mina isiklikult ei taha olla õpetaja, kuna see on nii raske. Õpilased küsivad igasuguseid asju nii, et kõik, mis on kirjas, tuleb üle vaadata, miks on nii ja kuidas on nii. Pärast esitlust oli muidugi hea tunne ja oli tore. Teisi kuulates ja küsides küsimusi oli põnev, kuna nägin, kuidas enda presentatsiooni paremaks teha. Üldjoontes oli see tore võimalus proovida olla õpetaja. Ryan: minu kogemus olemaks geograafiaõpetajana oli suur ja huvitav. Ma pidin teadma palju fakte. Alguses, enne selle projekti tegemist arvasin ma, et õpetajad enamasti mõtlevad 10 minutiga oma tunnitöö välja, kuid ma eksisin selles. Mul läks kümneminutilise „slideshow“ tegemiseks üle kahe tunni. Peale selle läks mul veel teksti pähe õppimiseks tund. Raske oli siis, kui küsiti küsimusi, mille vastust ma ei teadnud. See oli tõesti piinlik olukord, kui keegi õpiastest küsis mingi asukoha kohta. Ma eri osanud seda kaardilt kohe näidata ja ma jooksin tahvli ja kaardi vahet nagu mõni peata kana. Kokkuvõtteks oli see hea kogemus ja sain palju uut teada nii Ameerika Ühendriikide kui õpetamise osas. Kogemused on maha kirjutatud sõna-sõnalt õpilaste endi ülestähendustest. Nemad olid „õpilasõpetajad“. Järgmisel korral lisame tehniliste ülesannete läbiviijate kogemused. Aili
0 Comments
IKT vahendite puhul on minu jaoks oluline hoida tasakaalu digi- ja pärismaailma vahel. Ehk siis üritan planeerida oma tundides digivahendite kasutamist nii, et tulem oleks käega katsutav ja reaalne. Muidugi olen tundides kasutanud keskkondi, kus ainuke käega katsutav asi on nutivahend (nt Kahoot viktoriinide tegemiseks ja/või teadmiste kinnistamiseks, Prezi ja PowerPoint esitluste koostamiseks, Padlet ühise konspekti koostamiseks või kordamisküsimuste loomiseks või kõige lihtlabasem Google´i otsing saamaks teada 2016. aasta maksumäärasid või leidmaks Sokratese, Platoni ja Aristotelese tsitaate jne). Sain 7. klassidele keskaegse linnateema kokkuvõtteks planeeritud ülesande idee ühelt koolituselt. Õpilaste ülesanne oli koostada Tartu kaart, joonistada kaks Tartu vappi (praegune ja milline võiks olla) ning leida vähemalt 10 fakti keskaegse Tartu kohta. Tegemist oli paaristööga. Antud ülesande eesmärkideks oli 1) arendada suhtluspädevust ning koostööoskusi; 2) näidata Tartu arengut keskajast tänapäevani; 3) arendada käelist tegevust, visuaalset mõtlemist ja loovust; 4) arendada allikakriitilisust; 5) teema võtta kokku ning kinnistada teadmisi keskaegse linna ja linnaelu kohta. Tundes läks põhirõhk kaardile. Kõigepealt andsin õpilastele kätte keskaegse Tartu kaardi, millele tuli märkida Google Mapsi abiga erinevad tänavad. Seejärel pidid õpilased keskaegse Tartu ümber joonistama praeguse Tartu linnaosad ning kui võimalik, umbkaudu ära märkima oma kodu ja kooli ja veel vabal valikul 3 hoonet/rajatist. Et kaart oli kõige mahukam töö, moodustas see 50% hindest. Järgnevad ülesanded olid õpilastel kodus teha või kes olid kiiremad, said aega kasutada ka tunnis. Tuli joonistada keskajast pärit praegune Tartu vapp, leida selle sümboolika tähendus ning kavandada teine vapp nö praeguse asemele. Lisaks tuli leida ning kirja panna vähemalt 10 fakti keskaegse Tartu kohta. Töö oli oodatust õpilaste jaoks keerulisem. Pühendasime kaardile 3 õppetundi ning peale igat tundi vaatasin kaardid üle ning andsin õpilastele kirjalikku tagasisidet – mis on hästi ning mis vajaks veel parandamist. Oli neid, kes tagasisidet arvesse võtsid ning ka neid, kes seda ei teinud. Üllatavaks komistuskiviks sai ruumiline mõtlemine ning proportsioonide kasutamine – isegi kui linnaosade kaart oli pildina silme eest, ei osatud neid etteantud keskmele (praegune kesklinn) lisada või eksiti nende suurusega. Raskusi tekitas osadel ka tööjaotuse organiseerimine ning tähtaegadest kinnipidamine. Kaardi valmimise juures sain ise jälgida, kas või kui palju kumbki paariline töösse panustab, kuid koduste ülesannete puhul pidid õpilased ise kokku leppima, kes mida ja kui palju teeb. Tulemuseks olid mitmed ja mitmed ilusad Tartu kaardid ja vapid. Ülesande käigus õppisid lapsed otsima infot, hindama selle õigsust ning tulemuslikkust ning paigutama seda õigesse ajalisse konteksti. Loodetavasti õppisid õpilased paremini tundma ennast ning paarilist (mida keegi oskab, kui hästi või halvasti peetakse kinni tähtaegadest ja kokkulepetest ning omapoolne vastutus) ning tegema tööd ka selliste inimestega, kellega võib-olla tavaolukorras paaristööd ei teeks. Lõpetuseks siia aga üks minu arvates väga hea tsitaat Sokrateselt, mille koos kuuendikega leidsime. Jane
Oma ainetundides olen kasutanud järgmisi interaktiivseid õpikeskkondi: kohoot, miksike, learningapps, quizlet, 10 monkeys. Mul on reedeti oma klassis neli tundi järjest ja olen püüdnud neljanda tunni läbi viia nii, et lapsed saaksid kasutada tahvelarvuteid või olen lastega arvutiklassis. Õpikeskkonda Quizlet olen kasutanud matemaatika tundides õpitu kinnistamiseks. Keskkonna puhul meeldib see, et õpilased saavad ise endale valida kas harjutamise või testi variandi. Miksikese onkontide lahendamine annab õpetajale võimaluse nii õppematerjali kordamiseks kui ka kontrollimiseks. Kahoot ja learningapps muudavad õppetunni lastele atraktiivsemaks. Learningappi olen kasutanud nii eesti keele, loodusõpetuse, inimeseõpetuse ja logopeedilise õpiabi tundides materjali kinnistamiseks. Mulle meeldib see, et keskkond on lapsele visuaalselt atraktiivne ja lapsed saavad koheselt klassi suurelt ekraanilt näha, kuidas ülesanne õnnestus ja vajadusel uuesti lahendada. Minu lastele meeldib kõige rohkem aga kahoot, sest tekib võistlusmoment. Esimeses klassis oli mul laste lugemiskiiruse tõstmisel kahootist suur abi. Inimeseõpetuse tunnis lihavõttepühade teemat käsitledes lahendasime tunni sissejuhatavas osas anagramme. Anagrammid olid koostatud lihavõttepühade sünonüümidest. Järgnes gruppide moodustamine. Iga õpilane sai katkilõigatud lihavõttekaardi tükikese. Tükkide kokkupanemisel selgus kodugrupp. Kodugrupis lugesid õpilased lugemisteksti, tutvusid lihavõttekommetega ja pühade kristliku taustaga ning leidsid tekstist küsimustele vastused. Seejärel moodustati uued grupid ja lapsed jutustasid uue grupi lastele, mida nad oma kodugrupis teada said (sikk-sakk meetod). Järgnes slideshare esitlus "Lihavõtted", kus õpilased omandatud teadmiste põhjal küsimustele vastasid ja lihavõttepühadest jutustasid. Järgnes kahoot. Sama teema käsitlemine jätkus eesti keele tunnis. Koostasime ühiselt ideekaardi "Lihavõttepühad". Lapsed kirjutasid vihikusse jutukese "Lihavõttepühad". Jutukese alla joonistasid joonlauda kasutades pildiraami ja illustreerisid jutukese. Teema käsitlemise käigus said õpilased ülestõusmispühade kohta uusi teadmisi ,omandasid meeskonnatöö oskusi, lugesid tundmatut teksti, jutustasid loetust, koostasid ideekaardi, kirjutasid ja illustreerisid jutukese. Riina Visnapuu Inglise keele kodulugemist plaanides oli minu suurteks eesmärkideks tekitada õpilastes huvi lugemise vastu ning pakkuda neile eduelamust, et nad on saanud inglisekeelse jutu lugemisega hakkama. Pidasin silmas ka seda, et õpilaste tase on erinev ning kõik õpilased võiksid leida midagi enda võimete ja huvidega sobivat. Kodulugemisega seotud ülesanded võtsid kokku aega 2-3 nädalat. Storybird.com on keskkond, kus nii algajad kui kogenumad kirjaniku(hakatise)d saavad oma lugusid kirja panna ning pildipangast kunstnike illustratsioone lisada. Leheküljel on ka lai valik erinevaid lugusid ja jutukesi. Lugusid saab otsida vanuseastme, žanri, vormi ja populaarsuse järgi. Õpilaste (4.-6. klass) ülesandeks oli esmalt leida endale sobiv lugu. Selles etapis oli oluline, et õpilased mõtleksid läbi oma huvid ja tunnetaksid oma taset. Loo leidmisel oli kõige olulisemaks kriteeriumiks loo huvitavus nende endi jaoks. Lisaks sellele pidid nad vaatama, et lugu poleks nende jaoks liiga lihtne või liiga raske. Arutasime tunnis läbi, milline peaks olema mõnusalt väljakutset pakkuv lugemistekst. Valitud loo pealkirja ja lingi saatis iga õpilane mulle Google Formi küsitluse kaudu - nii oli meil hiljem lihtne küsimuste korral kiiresti lugu üles leida. Järgmises etapis lugesid õpilased oma loo läbi, kirjutasid välja tundmatud sõnad ja leidsid nendele eestikeelsed vasted. Tunnis valisid õpilased uute sõnade seast välja nende arvates kasuliku või huvitava sõna, mis kirjutati värvilisele paberilipikule, kaunistati ning kinnitati seinale. Eesmärgiks oli õpilaste sõnavara laiendamine ning loo kontekstis olulise sõnavara eristamine ebaolulisest. Lisaks sellele oli minu täiesti egoistlik eesmärk saada klassiruumi natuke rõõmsaid värve ja ilu seintele. Edasi liikusime loo kaardistamise juurde (story map). Õpilased pidid oma loo joonistama sammhaaval lehele. Joonistustele võis juurde kirjutada märksõnu. Selle ülesande eesmärgiks oli aidata õpilastel teha kokkuvõtet oma loost - lugu joonistades mõeldakse läbi, mis on need kõige olulisemad seigad loo juures. Selleks, et osata lugu joonistada, pidi õpilane ka sisuliselt aru saama, mis tema loos toimus. Lisaks sellele sai niimoodi harjutada info visuaalset kujutamist, mida läheb vaja erinevat tüüpi postrite lugemise ja koostamise juures. Vaatasime tunnis mõningaid Internetist leitud näiteid ning arutasime, mida nad oma tööde juures kasutada võiksid. Alustasime tunnis story mapi joonistamist ning see jäi kodus lõpetada. Lõpuks tegid õpilased klassi ees kokkuvõtte oma loost. Rääkides võis abiks kaasas olla story map. Teised õpilased andsid esinejatele tagasisidet toetudes varem koos läbi arutatud hindamismaatriksile. Kui õpilane oli nõus, siis kinnitasime tema töö pärast esinemist seinale, et ka teistel rühmadel oleks võimalus tema lugu näha.
Tundus, et õpilastele ülesanded meeldisid ning jäi mulje, et õpilased nautisid võimalust lugeda tavapärasest erinevaid tekste ning neist pärast teistele rääkida. Eve Ainetundides olen kasutanud mitmeid erinevaid interaktiivseid õpikeskkondi: miksike, kahoot, learningapps, weebly (klassi ajaveeb), quizziz ja 10MonkeysMathWorld. Enda esimeses õpiloos tooksin välja keskkonna Quizizz, mida kasutasin eesti keeles teema kinnistamiseks/kokkuvõtte tegemiseks.
Esmane kokkupuude Quizizz keskkonnaga oli läbi õpetaja Signe Varendi suulise soovituse, mõni päev hiljem tutvusin keskkonnaga koolitusel „Õpetaja loob ja jagab” ning sain kinnitust, et see keskkond on proovimist väärt. Antud keskkonda kasutasin eesti keele ainetunnis sõnaliikide teema kinnistamiseks. Eesmärgiks oli saada ülevaade õpilaste senini omandatud teadmistest sõnaliikide kohta. Tunni alguses tegime kokkuvõtte juba toimunud pingutustnõudvast ülesandest (kokkuvõtvast tööst sõnaliikide kohta). Tahvlile tegime sõnade tulpadesse jaotamise, seejärel kehakultuuripaus, kui sõna vastab küsimusele kes? siis hüppad hästi kõrgele, kui küsimusele mis? siis kükitad – sellised pisikesed vaheapausid on õpilastele head, neile endale meeldib, sest pikalt (45 minutit) istuda on lapsele kurnav. Tunni teises pooles asusime lahendama Quizizz.com keskkonnas kordavat harjutust sõnaliikide kohta. Tunni lõpus tegime kokkuvõtte õpitud teemast ja analüüsisime ühiselt Quizizz keskkonda. Mis õpilastele Quizizze juures meeldis oli see, et igaüks sai omaette rahulikult küsimustle vastata, puutetahvlil ajalimiit ei jooksnud, kuid aeg oli vastamiseks nende endi tahvelavutites piiratud. Iga õpilane sai keskkonda gamepini abil sisenedes oma avatari, ehk tegelaskuju, mis pakkus pisut elevust. Minul kui õpetajal oli väga hea ülevaade vastatud küsimustest. Iga õpilase tulemused on lihtsasti järelevaadatavad, diagrammina näitab ära õiged-valed vastused. Hea on teha enda jaoks analüüs, kellega peab veel õpitud teemat tõsisemalt kordama ja kes on õpitud teadmised kenasti omandanud. Antud keskkonnas on muidugi ka võistlusmoment nagu Kahootiski, kui kõik õpilased on küsimustele vastanud, ilmub neile numbrina koht, mitmendaks nad jäid. Minu hinnangul on see hea, sest pisike võistlusmoment lisab motivatsiooni ja suurendab tahet teha oma tööd hästi. Kindlasti kasutan Quizizzt ka edaspidi, sest ülesannete loomine on kerge ja keskkond ise on äärmiselt lapsesõbralik ja vahva. On võimalik teha ülesandeid nii, et ilmunud tulemuste põhjal anda korrektset tagasisidet õpitud teemast igale õpilasele individuaalselt. Mis põhiline, õpilastele meeldib katsetada ja koos õpetajaga proovida erinevaid keskkondi ja läbi selle koosöö õpime me ühiselt ja see teebki õpetamise vahvaks – õpetaja õpib koos õpilastega! Kuidas muidu saab õpetaja teada, mis just tema klassi õpilastele meeldib ja sobib. Laura Olen oma ainetundides kasutanud mitmeid erinevaid keskkondi: Quizlet'i, LearningApps'i, Kahoot'i ja KAE Kooli. LearningApps's ja Kahoot's saab koostada mänge, mis pakuvad lastele rõõmu ja samas kinnistavad õpitud teadmisi. Quizlet on pisut tõsisemate ülesannete lahendamiseks sobilik. Minu lemmik on aga KAE Kool. Lemmik, sest ma ei pea ise ülesandeid koostama, saan oma arvutis jälgida, kuidas õpilased ülesandeid lahendavad ning ülesanded on erineva raskusastmega. Loomulikult on KAE Kool sobiv vahend ümberpööratud klassiruumi meetodi rakendamiseks. Neljapäeviti on 5. a klassil kaks matemaatikatundi. Tavaliselt on lapsed teises tunnis rahutud ja ei suuda ülesannete lahendamisele keskenduda. Seetõttu viin mõnikord teise tunni läbi arvutiklassis. Eelmisel neljapäeval toimuski teine matemaatikatund arvutiklassis. Tunni eesmärk oli kinnistada seniseid teadmisi harilike murdude kohta ning õppida pisut uut juurde. Õpilastele oli kerge, mis minu jaoks tähendab, et nad olid tavatunnis materjali omandanud, kirjutada jooniste järgi välja vastavad harilikud murrud. Harilike murdude kujutamine arvkiirel ei valmistanud samuti raskusi. Keerulisemad olid aga ühenimeliste murdude liitmise ja lahutamise ülesanded. Liitmine ja lahutamine ei valmistanud raskusi, aga õpilased kortsutasid kulmu, kui kuulsid nende jaoks võõrast terminit - taandamine. Kulmu kortsutamine oli tingitud sellest, et KAE Koolil on üks hea omadus - valesti vastatud ülesanne asendatakse mitme uue ülesandega. Õpetaja Õnne ja minu abiga said aga kõik ülesanded lahendatud. Lastele meeldib käia arvutiklassis ja kasutada nutiseadmeid, aga mulle on jäänud mulje, et nad ootavad mängulisi ja lihtsaid ülesandeid. Viimane tund arvutiklassis õpetas neile, et tundidesse tuleb alati tõsiselt suhtuda. Ülle
Tagasi mõeldes olen väga õnnelik meie kooli digipöörde meeskonda sattumise üle! Samas väga tänulik oma kaaslastele, kes minusugust „uskmatut“ sellel pikal muutuste teel talunud on.
Miks siis õnnelik? Juba enne vabariiklikku võitu 1.12. 2015 sain üle nutiseadmetele lähenemise hirmust, vahetasin välja oma tavalise klahvidega telefoni uhke samsungi telefoni vastu, hakkasin tasapisi tutvuma erinevate appide kasutamise võimalustega jne. Nüüd kui oleme digipöörde võistluse võitjad, tunnen aga üha rohkem kohustust olla teadlik erinevatest võimalustest. Kuidas saaks nutiseadmetega ja erinevate keskkondade abil oma ainetunde huvitavamaks muuta? Olen olnud enamasti arvamusel, et just minu õpetatavas aines (matemaatikas) pole uuendusi võimalik teha. Et ikka tahvel ja kriit! Aga pärast esimesi arglikke katsetusi olen erinevates klassides siiski leidnud ainevaldkondi, kus just arvuti ja digiseadmed teevad õppimise ja teadmiste kinnistamise lihtsamaks ning atraktiivsemaks. Olen koostanud mitmeid teste 6. ja 7. klassile keskkonnas kahoot protsentülesannete lahendamisoskuse treenimiseks. Olen koostanud eelhindamise küsitluse 9. klassi õpilastele keskkonnas google.com/forms. Lemmikuteks on aga viimati koostatud definitsioonide õppimise mängud 8. klassile keskkonnas learningapps. Toon siinkohal ka ühe näite: http://learningapps.org/display?v=pqg3f4k7316 Tund toimus arvutiklassis. Õpilased olid väga usinad korrektseid definitsioone moodustama. Mõned püüdsid õiged paarid kokku panna algul ka pettuse teel. Selgitustöö, kuidas matemaatilisi mõisteid on iga ülesande lahendamise juures väga vaja teada, kandis aga vilja. Lõpuks tehti treeningut ikka päris tõsiselt. Pakkusin enda koostatud mängud välja ka 9.klassile gümnaasiumi katseteks kordamiseks. Oldi väga hea meelega nõus harjutama. Olen hakanud mõistma, et nn. mängida matemaatikat teatud teemade õppimisel on täiesti võimalik. Et seda on vaja ka järjest rohkem rakendada, kuna nii tasemetööd kui lõpueksamid on ju arvutitesse kolimas. Samas olen ka aru saanud, kui palju mul on veel vaja ise õppida! Avatud klassiruumi rakendamise idee tekkis detsembri algul Tallinnas toimunud rahvusvahelise Kaasava hariduse teemalise kongressi järel.
Seal kuuldud mõte, et võrdsus hariduses ei tähenda mitte kõigile ühepalju, vaid võrdsus hariduses tähendab igaühele seda, mida just temal vaja ja igaühele sel moel, nagu just talle sobib. Nii jagunevad jaanuarist alates 1.a ja 1.b klassi lapsed üheks eesti keele tunniks nädalaks eraldi klassiruumidesse selle järgi, kas vajavad toetust häälikupikkuste muutmise, määramise ja kirjutamise õppimisel (õp Sirje juhendamisel) või sõnavara, tekstiloome arendamisel (õp Ülle juhendamisel). Lastele on uus olukord põnev, sest sõbrad, kellega seni sai vaid vahetundides kokku, saavad nüüd istuda ühte pinki ja teha koos rühma- ning paaristöid. Õppetöö uuest korralduse ideest ja põhjustest sai teavitatud ka lapsevanemaid, kellelt tänaseni on laekunud vaid positiivne tagasiside. Ka meie ise oleme uue korraldusega rahul, sest saame tunnis töötada õpivajadustelt sarnase lasterühmaga, teha tundides erinevaid võtteid kasutades tööd ühe teema põhiselt, arendades süvendatult õpioskusi, mis rakenduvad enamikes õppeainetes. Samas võimaldab see õpimudel omavahel koostööd tehes kiirelt ning paindlikult sekkuda – nii oleme tänaseks vahetanud õpilasi rühmade vahel, leppinud kokku tunni teemades, jaganud materjale ning diferentseerinud raskusastet hinnangulistes ülesannetes. Oleks vahva, kui kunagi saaksime just selliste tundide läbiviimiseks mõeldud tõelise Avatud klassiruumi. Siis võiksime veelgi lennukamalt väljuda tavatunni raamidest. Sirje ja Ülle Aastaid on geograafia, eesti keel ja kirjandus jõud ühendanud ja teinud 7. klassis ühistööna n-ö "Minu..."-sarja projekti. Tegemist on lühidalt kirjeldades mitme aine ühistööga, kus õpilane valib lugemiseks ühe teose Petrone Prindi tuntud sarjast, loeb raamatut, joonistab selle riigi kontuurkaardi, kujundab selle, koostab esitluse, esineb kaaslastele ning hindab kaaslaste töid. Projekti eesmärgid on sõnastatud juba aastaid tagasi järgmiselt: * arendada õpilaste analüütilise lugemise oskust * õpetada raamatu lühiülevaate koostamist * arendada oskust andmeid kaardile kanda * õpetada korrektse esitlusfaili koostamist * arendada õpilaste esinemisoskust * tutvustada teiste riikide kultuuri ja eripära * arendada oskust kaasõpilaste tööd hinnata (Priit Pensa ettekandest TVK metoodikapäeval 2014. aastal). Lisaks oleme vahepeal projekti värskendades lisanud eesmärkidesse järgmist: * õpetada hüperlinkide kasutamist esitlusfailis * õpetada pildi töötlemist. Sel õppeaastal oli seoses e-õppepäevaga lisaeesmärkideks * arendada allikakriitilisust * õpetada korrektset viitamist. Ehk siis õpilased said koos raamatuvalimisega iseseisva töö ülesande otsida valitud riigi kohta infot (juhend ette antud), vormistada see korrektselt (keeleliselt, vormiliselt, viited). Projekt kestis detsembrist veebruarini ja õpetajad eeldasid, et peale lugemise ja kaardi kujundamise tehakse tööd koolis. See tähendab, et kaks klassi õpilasi tegid arvutiklassides tööd ja õpetaja tähelepanu pidi jätkuma nii tehniliste kui ka sisuliste küsimustega tegelemiseks. Arvutiklassides olime neli ja viis tundi (A ja B eraldi), mitmed õpilased kasutasid võimalust tööd viimistleda pärast tunde ja oli ka neid, kes töö kodus pidid lõpetama. Rõhutasime algusest peale, et pikaajalise mitut ainet hõlmava töö tegemisel tuleb ajakavast kinni pidada. Esimese tagasiside said õpilased juba raamatut valides ja infot otsides: õpilased said tööle kirjaliku tagasiside e-päevikusse ja võimaluse tööd parendada. Üks paralleelidest käis koos arvutiklassis infootsingu tulemusi täpsustamas, nii said õpilased selge(ma)ks, millele tulevikus sarnast tööd tehes tasub tähelepanu pöörata. Kui töö valmis, oli aeg esinemiseks (selleks kulus peaaegu 6 tundi) ja tagasisidestamiseks. Kui esialgu plaanisime teha tagasiside elektrooniliselt, mõtlesime siinkohal siiski ümber: õpilased kirjutasid hinded ja nõuanded paberile. Põhjuseks see, et tehniliste vahendite kasutamine oleks tekitanud liigset elevust ning oleks ilmselt esinejaid seganud, kuna kuulajaid oli kahe klassi jagu. Seega tegid õpetajad ise tehnilise töö ja õpilased said igaüks isikliku tagasiside väljatrükina. Õpetajad koondasid neile antud tagasiside kokku ja võtavad seda järgmise aasta lõiminguprojekti kavandades arvesse. Pärast kõiki esinemisi kulus õpilastega veel tunnike, et kogunenud muljetest rääkida ja tööd analüüsida. Igatahes on meil mõtteid, kuidas järgmisel aastal "Minu..." -sarjaga edasi minna, seda enam, et õpilaste hinnangul on töö neile vajalik eelnimetatud oskuste omandamisel ja arendamisel, aga ka varjatud eesmärgi ehk pikaajalise projekti tegemise kogemuse hankimisel. Seda ikka 8. klassi loovtööd silmas pidades. Kristiina, Eveli, Kaire, Priit PS Aitäh aineõpetajatele, kes tulid meile vastu ja aitasid tundidega vangerdada, et saaksime ühistunnid läbi viia! |