0 Comments
Hallo, kosmos, sa polegi enam kättesaamatu! Ainus kord põhikooli jooksul, kus tutvutakse maailmaruumi ehitusega, tähtedega, Päikesesüsteemiga ja Maa liikumisega Päikesesüsteemis, on 4.klassis. Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogiatudengitega, firmast Psühhobuss, said 4.a klassi õpilased ainulaadse ja eriti laheda kogemuse - ekskursioon kosmosesse läbi virtuaalreaalsuse. Klassijuhataja Signe Mind rõõmustas see, et õpilased tundsid kohe kõik planeedid ära, järelikult nad on teema hästi selgeks saanud. Selline tõetruu ekskursioon sobib hästi teema kokkuvõtteks või sissejuhatuseks. See tekitas ka minus vaimustust. Selline tunne oli, nagu ongi päris. Selliseid programme võiks olla ka maa sisemuse, looduskatastroofide, loodusvööndite ja veekogude õppimiseks. Loodusõpetuse õpetaja Kaire Täna hommikul tulid meile külla Tartu Ülikooli tudengid. Pidime panema suured prillid ette ja saime kogemuse päikesesüsteemist ehk sisenesime virtuaalmaailma. Seal nägime planeete ja uurisime neid lähemalt. Isegi õpetajad proovisid! See oli väga tore ja põnev hommik! Luise ja Marleen Täna hommikul käis meie klassis PSÜHHOBUSS! Me rändamise tänu virtuaalreaalsusele kosmosesse. Äge! Me käisime „kosmoses“ paarikaupa. Esimene „kosmonaut“ nägi Maad, Kuud, Päikest ja muud huvitavat ja teine „kosmonaut“ nägi Marssi, meteoriidivööd ja tuleviku kosmoselaevu. Tänud!
Minna 7. klassil avanes võimalus tutvuda pinnamoe teemaga pisut teistmoodi kui tavaliselt. Üks Tartu Ülikooli magister - Kristjan, nimelt, tahtis õpilastega katsetada, kuidas töötab pinnamoe teema õppimine kasutades erinevat metoodikat ja õppevahendeid. 45 minuti jooksul viidi läbi test, milles osadel õpilastel oli õnne kasutada 3-d printeriga prinditud künkamudeleid, teine osa sai kasutada maastiku reljeefi, siis veel osad õpilased kasutasid samu mudeleid tahvelarvutitega, kus sai neid mudeleid erineva nurga alt vaadata ja suurendada-vähendada ning mõned õpilased pidid töötama ainult paberitel olevate kaartide ja skeemidega. Praegu on veel vara tulemustest rääkida, aga õpilastel oli väheke vaheldust küll. Kaire Viiendasse õpituppa kogunesid õpetajad, kes soovisid tutvuda Plickersi keskkonnaga (tagasisidestamine koodikaartidega, juhend). See keskkond ei nõua õpilastel nutivahendite olemasolu, piisab kui see on olemas õpetajal. Õpetaja saab kiirelt teada õpilaste eelteadmised ainest ning tagasisidet õpitust. Osalejad said teada, kuidas luua kontot ning oma klassi gruppi, kuidas moodustada küsimusi ja neid siduda vastava klassiga. Et asjast paremini aimu saada, pidid ka õpetajad küsimustele vastamise läbi mängima.
Tutvustasin ka tahvelarvutitesse lisatud äppe Timeline (veebikeskkonnas), tutvustav artikkel Koolielu portaalis, Word Mover - tutvustav artikkel , Acrostic Poem ja Diamante Poem veebikeskkonnas. Loodan, et õpetajad said inspiratsiooni uue keskkonna ja äppide kasutamiseks oma ainetundides. Ülle 26. novembril on kodanikupäev ja meie koolis on traditsiooniks saanud 9. klasside kõnevõistlus. Õpilased arutlesid teemal „Kuidas noored saaksid kasulikud olla oma riigile“. Räägiti keskkonna säästmisest, õppimise vajalikkusest, käitumisest, noorteprobleemidest, pagulastest, hobide olulisusest, tervislikest eluviisidest, uuendustest koolis, digipöördest jpm. Kõnelejad said võimaluse vabaks arvamusavalduseks, eneseväljenduseks ja tagasisidestamiseks. Tunnustame kõiki üheksandikke, kes kõnevõistluse eel üksteist toetades esinemiseks valmistusid ja kuulajatele oma mõttemaailma avasid! Kristel, Kristiina, Jane
Kuna digipöörde projekt hakkab lõppema, tundsin huvi, kas ja kuidas õpilased protsessi on tajunud. Pärast veebikonstaabli külastust kogunesid teise ja kolmanda kooliastme klasside esindajad, et sõnastada veebikeskkondade kasutamise head tavad.
Muutustena toodi välja: „Hinded on muutunud palju paremaks!“ „Teeme palju meeskondlikku tööd“ „Õpime palju erinevates keskkondades, mõnes tunnis ei kasuta õpikut üldse“ „Väga palju on iseseisvat tööd, lahenduste otsimist!“ „Tore on kaaslastega koos tööd teha, üksteist hinnata“ Carmen õppealajuhataja Ehkki interneti kasutamine jätab mulje justkui tegutsetakse seal anonüümselt, teame me kõik, et nii see pole. Suure vabadusega kaasneb alati ka suur vastutus, sest netist ei kao tegelikult kunagi ära ka kustutatud postitused. On kõige parem kui selliseid postitusi, mis võivad tekitada probleeme, netti ei satugi.
Internetis tegutsemine võib oskamatu kasutamise korral tuua kaasa hulgaliselt probleeme. Ehkki probleeme veebikeskkonnas tekitada on kerge, siis enamasti lahendatakse need alati reaalelus, harva netis. Sotsiaalpedagoogi ruumi satub tihti pisarsilmseid õpilasi, kes saanud netis solvata ja seda palju hullemini kui tavaelus, kes saanud netis petta ja palju kavalamalt kui reaalelus üldse võimalik. Kelle kontod on blokeeritud või üle võetud ning kasutatud neid viisil, kuidas õpilane ise poleks iialgi teinud. Selleks, et õpilased teaksid, mille eest nad internetis reaalselt vastutavad, millised on nende õigused ja kuidas end netis kaitsta, ning lapsevanemad oskaksid oma lapsi aidata, on Veeriku Koolis saanud heaks traditsioonis korraldada kolmetasandilisi koolitusi, mis suunatud õpilastele, lapsevanematele ning õpetajatele. Sellisel viisil on võimalik olulisel koolitusteemal arutada nii koolis kui kodus samaaegselt ning see suurendab koolituse tõhusust. Kooli poole on pöördunud ka palju mures vanemaid, kes ei oska oma lapsi netis probleemide korral aidata, sest ei tea, kuidas seda teha ega olegi aru saanud, mida lapsed seal suure osa ööpäevast teevad. Millised on lapsevanema kohustused seoses lapse interneti kasutamisega? Mida peab vanem ise oskama, et olla oma lapsele toeks ja abiks? Hea meel on tõdeda, et nelja aasta jooksul on veebikonstaabel külastanud Veeriku Kooli kolmel korral. Ehkki politseivormis, on leidnud sõbralikul viisil käsitlemist teemad, mis õpilastele ja vanematele igapäevaselt olulised. Antud koolitused on aidanud kaasa ka sellele, et kui laps, vanemaga või ilma, jõuab arusaamisele, et probleem vajab veebikonstaabli sekkumist, siis ei peljata seda abi ka paluda. Loengutes on rõhutamist leidnud paljud teemad, kuid olulisemad neist on olnud seotud oma identiteedi kaitsmisega netis, lugupidava käitumise ning võõraste pahatahtlike inimeste usaldamisega. Kahjuks on ka Eestis aset leidnud palju juhtumeid, kus lapsed on kartnud tunnistada, mis neil netis on juhtunud ning salakavad täiskasvanud manipuleerinud lastega kuni väga kurva lõpuni. Õpilastele on erinevat teed pidi koolis jõudnud sõnum, et olgu mure kui tahes tõsine, tuleb sellest rääkida, alles siis saab hakata asi lahenema. Interneti kasutamise teadlikkuse tõstmine aitab ennetada probleeme, mille lahendamine võtab kaua aega ning on päris vaevarikas ning jätta erinevat sorti ära mured, mis neti oskamatu kasutamise korral kaasnevad. Maris Vilms Sotsiaalpedagoog, HEV koordinaator |
Arhiiv
March 2017
KATEGOORIAD
All
|