Kuna digipöörde projekt hakkab lõppema, tundsin huvi, kas ja kuidas õpilased protsessi on tajunud. Pärast veebikonstaabli külastust kogunesid teise ja kolmanda kooliastme klasside esindajad, et sõnastada veebikeskkondade kasutamise head tavad.
Muutustena toodi välja: „Hinded on muutunud palju paremaks!“ „Teeme palju meeskondlikku tööd“ „Õpime palju erinevates keskkondades, mõnes tunnis ei kasuta õpikut üldse“ „Väga palju on iseseisvat tööd, lahenduste otsimist!“ „Tore on kaaslastega koos tööd teha, üksteist hinnata“ Carmen õppealajuhataja Ehkki interneti kasutamine jätab mulje justkui tegutsetakse seal anonüümselt, teame me kõik, et nii see pole. Suure vabadusega kaasneb alati ka suur vastutus, sest netist ei kao tegelikult kunagi ära ka kustutatud postitused. On kõige parem kui selliseid postitusi, mis võivad tekitada probleeme, netti ei satugi.
Internetis tegutsemine võib oskamatu kasutamise korral tuua kaasa hulgaliselt probleeme. Ehkki probleeme veebikeskkonnas tekitada on kerge, siis enamasti lahendatakse need alati reaalelus, harva netis. Sotsiaalpedagoogi ruumi satub tihti pisarsilmseid õpilasi, kes saanud netis solvata ja seda palju hullemini kui tavaelus, kes saanud netis petta ja palju kavalamalt kui reaalelus üldse võimalik. Kelle kontod on blokeeritud või üle võetud ning kasutatud neid viisil, kuidas õpilane ise poleks iialgi teinud. Selleks, et õpilased teaksid, mille eest nad internetis reaalselt vastutavad, millised on nende õigused ja kuidas end netis kaitsta, ning lapsevanemad oskaksid oma lapsi aidata, on Veeriku Koolis saanud heaks traditsioonis korraldada kolmetasandilisi koolitusi, mis suunatud õpilastele, lapsevanematele ning õpetajatele. Sellisel viisil on võimalik olulisel koolitusteemal arutada nii koolis kui kodus samaaegselt ning see suurendab koolituse tõhusust. Kooli poole on pöördunud ka palju mures vanemaid, kes ei oska oma lapsi netis probleemide korral aidata, sest ei tea, kuidas seda teha ega olegi aru saanud, mida lapsed seal suure osa ööpäevast teevad. Millised on lapsevanema kohustused seoses lapse interneti kasutamisega? Mida peab vanem ise oskama, et olla oma lapsele toeks ja abiks? Hea meel on tõdeda, et nelja aasta jooksul on veebikonstaabel külastanud Veeriku Kooli kolmel korral. Ehkki politseivormis, on leidnud sõbralikul viisil käsitlemist teemad, mis õpilastele ja vanematele igapäevaselt olulised. Antud koolitused on aidanud kaasa ka sellele, et kui laps, vanemaga või ilma, jõuab arusaamisele, et probleem vajab veebikonstaabli sekkumist, siis ei peljata seda abi ka paluda. Loengutes on rõhutamist leidnud paljud teemad, kuid olulisemad neist on olnud seotud oma identiteedi kaitsmisega netis, lugupidava käitumise ning võõraste pahatahtlike inimeste usaldamisega. Kahjuks on ka Eestis aset leidnud palju juhtumeid, kus lapsed on kartnud tunnistada, mis neil netis on juhtunud ning salakavad täiskasvanud manipuleerinud lastega kuni väga kurva lõpuni. Õpilastele on erinevat teed pidi koolis jõudnud sõnum, et olgu mure kui tahes tõsine, tuleb sellest rääkida, alles siis saab hakata asi lahenema. Interneti kasutamise teadlikkuse tõstmine aitab ennetada probleeme, mille lahendamine võtab kaua aega ning on päris vaevarikas ning jätta erinevat sorti ära mured, mis neti oskamatu kasutamise korral kaasnevad. Maris Vilms Sotsiaalpedagoog, HEV koordinaator Tartust Tallinnasse sõitis viis digipöördes pead. Üheskoos genereerisime mõtteid Digipöörde projekti viimaseks kolmandikuks. Tallinna Ülikoolis avastasime ukse, millel oli silt „Tule ja küsi“. Selles ruumis istus haridustehnoloog-nõustaja Oliver Hainsalu, kes teadis kõiki vastuseid meie küsimustele. Administratiivse poole pealt loodame, et Cisco Meraki keskkond hõlbustab tahvelarvutite massihaldamist ja aitab kokku hoida väärtuslikku aega. Kunstiõpetajana sain uudseid äppe, mida lastega katsetada, näiteks Aurasma, Quiver, Postermywall ja Locquiz. Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus jättis väga positiivse mulje, tunnen, et tahan sinna tagasi minna. Tartus hakkasime koheselt realiseerima hommikusi ideid. Karin Uusi mõtteid saime visuaalse infograafika töötoast, mida viis läbi Marina Kurvits. Õppisime kasutama infogr.am keskkonda. Selle abil saame ilmestada oma ettekandeid, olemas on mõte Digipöörde esitluseks. Näeme võimalust, et selle abil saavad lapsed arendada nii funktsionaalset kui ka tabelite ja graafikute lugemisoskust. Marina käest uurisime milliseid keskkondi kasutavad venekeelt kõnelejad. Saime kasulikke nõuandeid ja nippe. Tervist edendava kooli õpetajana märkasin, et tudengitel on head valikud tervislikuks toitumiseks. Eriti meeldis taimetoidu kohvik Oaas.
Signe Kolmandale koolituspäevale sõitsime meie uue haridustehnoloogi Meelise autoga. Sõit kulges mõnusalt, sest kaaslased olid toredad ja arutasime erinevate projektide üle. Reene libistas näpuga aga muudkui oma telefonis ja surfas internetis ning luges meile. Täielik digipöördunu! Ehk ta ei igatsegi oma vana nupukat tagasi! Tallinna jõudnud, ootas Pelgulinna Gümnaasiumis meid ees kooli direktor ja kutsus kooli sööklasse mõnusat hommikuputru sööma. Imelik, ma pole eriline pudrusõber, kuid see maitses imehästi! Äkki oli digipuder! Siis läks tööks lahti. Algas demotund, kus 3. ja 4. klassi õpilased Petri Asperki juhendamisel õpetasid meile mängude loomist. Lapsed olid väga kannatlikud ja toredad juhendajad. Meil Reenega seekord ei õnnestunud, aga harjutamine pidi meistriks tegema. Seejärel tutvusime Pelgulinna Gümnaasiumi digipöördega. Meid jagati rühmadesse ja saime külastada tunde, vestelda õpetajatega ja vahetada kogemusi. Peale lõunat õppisime digitaalsete õppematerjalide koostamist. Koolitajaks oli H. Põldoja. Seejärel rääkis M. Laanpere sellest, kuidas koolides toimuvaid digimuutusi tagasisidestada ja mõõta. Rühmatööna valmis tagasisidestamise skeem. Olime enesega rahul. Ah jaa, vahepeal oli ka fotosessioon! Piltide autor on Oleg Harchenko, kelle lehelt leiab rohkem pilte.
Edasi arutasime internetiohutuse alaste reeglite üle. Juhendajaks Birgy Lorenz. Rühmatööna juurdlesime erinevate juhtumite üle ja pakkusime võimalikke parimaid ning toimivaid lahendusi. Ja nii sai hommikust peaaegu õhtu. Olime jälle targemad. Tiina Digirong alustas Tallinna poole sõitu kell 07.29, kuid lahkus Signeta. Õnneks tuli appi nutikas täistunni ekspress ning kõik kuus meeskonnaliiget jõudsid taas Mektorysse. Terje Väljataga rääkis tuleviku lahendustest ning juhendas õppeprotsessi stsenaariumi koostamist. Meile see meetod väga meeldis ning esimeseks katsejäneseks valisime Priidu Jules Verne "20000 ljööd vee all" projekti. Suunal Tallinn-Tartu blogime tänasest päevast ja otsime digitaalsemaid lahendusi õppeprotsessi stsenaariumi läbiviimiseks. Esimese aasta pilootkoolide kogemust jagas meiega Tõnu Piibur Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist. Tema ettekanne oli väga mahlakas ja mõtlemapanev. Saime aru, et Tõnu Piibur on leidnud haridusmaastikul uue verstaposti. Pelgulinna gümnaasium on loobunud uute õpikute tellimisest ja astutud on samme üldõpetuse suunas. Esineja suunas uurimusliku õppe poole, mitte vastu võtma valmis tõdesid. Reene leidis tänu Tõnu jutule julgust minna tundi selle mõttega, et kuigi ise ei tea ja ei oska, siis ära võta teistelt võimalust kasutada nutiseadmeid. Mart Laanpere pani meid fantaseerima sellest, et digipöörde võit tuli Tartu Veeriku Kooli. Koostasime uudise nii ajalehte kui ka televisiooni. Digirong kihutas täistuuridel Tartu Veeriku Kooli Samsungi digirong asus teele Tallinna innovaatilisest Mektory majast ning reisisaatjad jälgisid, et keegi rongist maha ei jääks. Reisijateks olid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Eestlastele kohaselt ei saanud alguses vedama, kuid nüüd ei saa rongi enam pidama. Rogers’i innovatsiooni difusiooni mudeli järgi liikudes ületati ka Moore kuristik. Vahepeatustes toimusid kogemuste vahetamine ja koolitused. Õpilased selgitasid ja tutvustasid oma vanematele neid keskkondi, mida nad koolis kasutavad. Vanemad innustusid ning päkapikud tõid kõigile jõuludeks nutiseadmed. Seetõttu jäid õpikud unustusehõlma ja leidsid koha kooli ajaloomuuseumis. Klassiruum on pööratud, projektid on ellu viidud, koostöö on paranenud ja reisijad on leidnud uued sõbrad äppide näol. Muutunud on keelekasutus ja ÕTH on iseenesestmõistetav. Reisijad on niivõrd innustunud, et õpilaste ja õpetajate suhtumine õppimisse on pööratud: see toimub pidevalt ja kõikjal. On toimunud totaalne digipööre. Enne suvepuhkusele minekut plaanime koostada stsenaariumid ka oma digipöörde teistele projektidele.
Tiina meeskonnaga Esimesel koolituspäeval Mektorys osalesid Reene, Karin, Signe ja Ruth. Koolitajateks olid Mart Laanpere ja Lily Kesa. Ühe ülesandena pidime tegema rollimängu teemal "Lapsevanema hirmud seoses nutiseadmetega". Millised head mõtted Veerikule kaasa toote ja millised on ootused järgmistele koolitustele?
Signe |
Arhiiv
March 2017
KATEGOORIAD
All
|