Kaunil sügisesel päeval käisime suvepealinnas külas oma projektipartneril Pärnu Mai Koolil. Vastuvõtt oli soe ja südamlik. Saime ülevaate võõrustajate digitaristust ning digipöörde projekti käigus loodust-tehtust. Oma klassiuksed avasid erinevad aineõpetajad, kes näitasid milliseid keskkondi ja rakendusi kasutatakse. Meie meeskond vaimustus kõige enam interaktiivsest malemängust. Hakkame selles osas tööd tegema ja loodame, et peagi kohtume pärnakatega mõttemängude olümpiaadil. Kohe-kohe saame rakendada kolleegide innovaatilist ettevõtmist: veebikoosolek vanematele. Külas käia on tore, meil on uusi mõtteid ja värskeid ideid! Karin
0 Comments
Kolmandale koolituspäevale sõitsime meie uue haridustehnoloogi Meelise autoga. Sõit kulges mõnusalt, sest kaaslased olid toredad ja arutasime erinevate projektide üle. Reene libistas näpuga aga muudkui oma telefonis ja surfas internetis ning luges meile. Täielik digipöördunu! Ehk ta ei igatsegi oma vana nupukat tagasi! Tallinna jõudnud, ootas Pelgulinna Gümnaasiumis meid ees kooli direktor ja kutsus kooli sööklasse mõnusat hommikuputru sööma. Imelik, ma pole eriline pudrusõber, kuid see maitses imehästi! Äkki oli digipuder! Siis läks tööks lahti. Algas demotund, kus 3. ja 4. klassi õpilased Petri Asperki juhendamisel õpetasid meile mängude loomist. Lapsed olid väga kannatlikud ja toredad juhendajad. Meil Reenega seekord ei õnnestunud, aga harjutamine pidi meistriks tegema. Seejärel tutvusime Pelgulinna Gümnaasiumi digipöördega. Meid jagati rühmadesse ja saime külastada tunde, vestelda õpetajatega ja vahetada kogemusi. Peale lõunat õppisime digitaalsete õppematerjalide koostamist. Koolitajaks oli H. Põldoja. Seejärel rääkis M. Laanpere sellest, kuidas koolides toimuvaid digimuutusi tagasisidestada ja mõõta. Rühmatööna valmis tagasisidestamise skeem. Olime enesega rahul. Ah jaa, vahepeal oli ka fotosessioon! Piltide autor on Oleg Harchenko, kelle lehelt leiab rohkem pilte.
Edasi arutasime internetiohutuse alaste reeglite üle. Juhendajaks Birgy Lorenz. Rühmatööna juurdlesime erinevate juhtumite üle ja pakkusime võimalikke parimaid ning toimivaid lahendusi. Ja nii sai hommikust peaaegu õhtu. Olime jälle targemad. Tiina Tänasega sai koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja: õpetaja digitaalne arengumapp" läbi. Vabatahtlikud tutvustasid enda loodud arengumappe ja jagasid nõuandeid. Tekkis arutelu arengumapi vajalikkuse üle ning vastused said ka kõige spetsiifilisemad küsimused. Siin on näiteks meie meeskonnaliikme Karini arengumapp, mis meeldis õpetajatele nii välimuse kui ka sisu poolest. Tõdesime, et digitaalne arengumapp on hea võimalus reflekteerimiseks ja arengu näitamiseks. Jõudu ja jaksu neile, kes alles alustavad oma mapi loomist ning inspiratsiooni ja järjepidevust edasijõudnutele. Aitäh koolitajale!
Signe 2015.aastal viis õpilane Kaimar Kesa läbi ülekoolilise VOSK küsitluse. Loovtöö raames uuriti õpilaste nutiseadmete olemasolu ja nende kasutamise võimalust.
Möödunud nädala Postimehes kirjutati ühest Veeriku Kooli digipöörde meeskonna liikmest, kes läks suvepuhkusele koos pisikese nuppudega telefoniga. Selleks tegelaseks olen mina! Pikk suvi on nüüd möödas ja oleme tagasi töörindel, Mina siis uue valge Samsungi nutitelefoni saatel. Pean tunnistama, et viimasega sõbraks saamine pole kulgenud kuigi ladusalt. Juba esimesel telefoni sisse lülitamise päeval ei soovinud ta SIM-ga sobida ja esinduskauplus oli sunnitud telefoni välja vahetama. Esimest kõnet võtsin vastu 5 korda, sest näpuga "rullimine" ju täiesti võõras liigutus. Tasapisi aga harjun. Teist korda sattusin esinduskauplusesse veel siiski. Nimelt suutsin masina nii sassi ajada, et ei tahtnud ta minu paroole ega PIN-i ega PUK-i. Tehti RESTART. Aga harjume teieneteisega... Loodan õige pea olla sellega ka klassi ees, et õpilastega tunnis miskit huvitavat katsetada. Olen valmis julgustama kõiki (üle keskea) nuputelefoni omanikest kolleege muutuma! Reene |
Arhiiv
March 2017
KATEGOORIAD
All
|